Logi sisse

|

|

Teekond püstitatud eesmärgini on sageli pikk ja aeganõudev. Igal salenejal on oma lugu- läbitud teekond eesmärgini.
Tutvu Aasta Figuurisõber 2015 kandidaatide salenemise lugudega ja anna hääl oma lemmikule, et selgitada Sinu kaasabiga 
"Rahva Lemmik Figuurisõber 2015"

Pilte näed suuremalt nende peal "klikkides". Oma lemmikule saad hääle anda pealehel olevas gallupis. Oma lemmikule saad hääle anda pealehel olevas gallupis.

 

Nimi: Jaana Aasa

Vanus: 31 

Pikkus: 172 cm  

Stardikaal: 78,7 kg 

Praegune kaal: 68 kg

Maha võetud kilod: 10.7 kg

 
Mahavõtmisele kulunud aeg: 11 kuud
 
Mentor: Aimi Vaimel
Liitumine: 02.02.2014
 
Jaana salenemise lugu:

Olen üks nendest, kes alustas oma teed ideaalkaalu poole Kaalujälgijate gruppides. Ühel hetkel mõistsin, et vajan taas tuge kaalu alandamisel ja liitusin Järva –Jaanis figuurisõprade rühmaga ja minu mentoriks on Aimi Vaimel. Ühel kaunil päeval võtsin ennast kokku, helistasin Figuurisõpradele ja tulin grupi kohtumisele. Tänaseks olen külastanud Aimi gruppi juba, pea 11 kuud. Tulemust ei pidanud kaua ootama, olen alla võtnud 10 kg! Ja see polnud eriti raske, ainult pidi harjuma toidupäevikut pidama. Ja kui kogused ja kõik muu paigas siis kaal langes väga hästi. Liikumine ja vee joomine ei tekitand samuti raskusi. Tänaseks olen oma soovkaalu saavutand ,milleks on 68 kg. Kui ma alustasin oli 78,7 kg. Ja ma arvan ,et figuurisõprade grupid ongi just seetõttu  väga vajalikud, et koos, üksteist toetades ja samas ka nagu võisteldes ongi kaalulangetamine ja tervisliku toitumise poole liikumine palju toredam ja huvitavam, kui seda kõike üksi teha.

 

 Nimi: Anneli Olgo

 Vanus: 37
 Pikkus: 158 cm
 Stardikaal: 75,5 kg
 Praegune kaal: 65 kg
 Maha võetud kilod: 10,5 kg
 
 Mahavõtmisele kulunud aeg: 4 kuud
 Mentor: Aimi Vaimel
 Liitumine: 11.2014

 

 

Anneli salenemise lugu:

Olen 37-aastane tõsine maatüdruk. Ma pole kunagi eriti palju ülekaalus olnud. Aga perele pidevalt küpsetades ja vaaritades, sõin ka ise isuga suuremaid portsjoneid ja nii juhtuski, et kaal tuli mühinal juurde ja enam ei vaadanud end peeglist nii nagu varem. Selga ei istunud kleidid ja kostüümid, mis varem olid nagu valatud. Kuid iga naine tahab ju välja näha kaunis ja kanda riideid, mis sobivad hästi selga. Ja siis ma nägin figuurisõprade reklaami ja otsus tuli kohe hetkega, et see on pääsetee, kuidas saaksin oma kaalutõusu kontrolli alla.Uskusin sellesse kuna olin aastaid tagasi peale tütre sündi käinud grupis (siis oli nimeks kaalujälgijad)  ja saanud tänu grupis käimisele super vormi. Liitusin oma alevis figuurisõprade grupiga ja kaal hakkaski langema. See andis aina indu juurde, et ikka on veel ja veel vaja maha saada...Peeglisse oli jälle palju parem vaadata ja riidedki hakkasid lohvakamaks  muutuma. Pere elas mulle kaasa ja kiitis mind ja see tegi rõõmsaks. 

 

 Nimi: Annika Urban

 Vanus: 39


 Pikkus: 169 cm
 Stardikaal: 93 kg
 Praegune kaal: 72,6 kg
 Maha võetud kilod: 20,4 kg
 
 Mahavõtmisele kulunud aeg: 6 kuud
 Mentor: Taimi Vahi
 Liitumine: 03.09.2014
 
 
 
 
Annika salenemise lugu:

Liitusin Rapla grupiga (3.septembril 2014) tänu töökaaslasele. Ta oli seal ka varem käinud ja kui grupp alustas, läksin ka mina temaga kaasa. Nädala pärast ühines meiega ka teine töökaaslane (Anne Riibak, kellega koos me osaleme üritusel). Teekonna algus läks väga hästi, kilod kadusid, enesetunne läks heaks. Ega tegelikult see väga raske polegi- tuleb lugeda, mida suhu paned ja pärast loed kilosid,mis maha lähevad- nii lihtne see ongi. Eks on olnud ka mõõna aegu, aga sellest on jagu saadud. Kõik ikka eesmärgi nimel- saada lahti ülekilodest. Tänaseks olen ma 16 kg kergem ja palju õnnelikum ja enesekindlam inimene, kui poole aasta eest. Ma pole kordagi kahetsenud, et liitusin figuurisõprade grupiga. Meil on väga tore mentor Taimi Vahi ja toredad grupiliikmed, kellega koos me seda teed oleme käinud.Üksi poleks ma hakkama saanud.

 

 Nimi: Anne Riibak

 Vanus: 38
 Pikkus: 168 cm
 Stardikaal: 102,2 kg
 Praegune kaal: 86,4 kg
 Maha võetud kilod: 15,8 kg
 
 Mahavõtmisele kulunud aeg: 6 kuud
 Mentor: Taimi Vahi
 Liitumine: 10.09.2014

 

Anne salenemise lugu:

Figuurisõpradega liitusin 10.09.2014. Töökaaslased olid just nädal varem liitunud ja kuna maadlesin oma ülekaaluga pikemat aega siis otsustasin proovida. Figuurisõprade programm sobis mulle ja kilod hakkasid kaduma. Oli muidugi ka pluss nädalaid aga praguseks on üle 18-ne kilo läinud. Seda siis 7 kuuga ja enesetunne on hea. Lahti oleks vaja saada veel umbes 15 kg, siis oleksin rahul! Mahavõtmiseks kulunud aeg: 10.09.2014-...pole veel lõpetanud.

 

 Nimi: Jane Tõevere

 Vanus
 Pikkus: 
 Stardikaal: 72 kg
 Praegune kaal: 65 kg
 Maha võetud kilod: 7 kg
 
 Mahavõtmisele kulunud aeg: 4 kuud
 Mentor: Marge Rahu
 Liitumine: 11.2014

Jane salenemise lugu:

Minu edulugu sai alguse aastal 2006, kui juba päris noorena liitusin Kaalujälgijate rühmaga. Puberteet oli tegemas oma tööd ja 13-aastasena 70 kilo kaaluda ei olnud just kõige meeldivam. Koolis mind mõnitati ning ka ise ei tundnud end oma kehas hästi. Ema soovitusel liitusin Kaalujälgijatega ning pärast 10 kilo alla võtmist muutus elu täielikult. Tundsin end oma kehas hästi, tegin trenni, leidsin esimese poisssõbra jne. Kahjuks olin siiski veel väga noor ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin unustama kõike mida grupis olin õppinud. Ju ma siis ei olnud ikkagi veel oma probleemidest ja toitumisest nii teadlik. Kuna soovkaalu saavutasin üpris ruttu, tuligi aastate jooksul kilo-kilo haaval tagasi, kuni suvel 2014 olin enam-vähem samas kohas tagasi. Kindlasti lasub osa süüd ka mu hilisematel töökogemustel – ülikooli kõrvalt sobis ajaliselt teha vaid ettekandja tööd ja me kõik teame mida see tähendab. Kuklid siin, koogid seal, koguaeg oli midagi söödavat nägemisulatuses ja just need toidud, mida ise kunagi ei tee ja alati nii isuäratavad olid!Suvel aga elukaaslasega spa-sse minnes ja seal ringi jalutades oma peegeldust nähes tabas mind aga reaalsus. See mida ma nägin ei olnud üldse meeldiv. Bikiinid pitsitasid siit ja sealt, üks vodike siin, teine seal. Olin kaua oma probleeme eitanud ja proovinud nii kiirdieete, rohkem trenni teha, süüa õhtuti mitte midagi, loobuda saiast, no tõesti proovisin vist kõike. Nüüd sellele teekonnale tagasi vaadates oli neil kõigil üks ühine joon – ma pidin millestki loobuma. Loobuma kas mingist kindlasti toiduainest, magusast, sisestasin endale, et ma ei tohi endale teatud asju lubada, kuid see on nii VALE! Vähemalt minu jaoks.Novembris teadsin, et asjad on läinud liiga kaugele ja otsustasin oma 23.sünnipäeva puhul teha omale kingitus ja liituda Figuurisõpradega, kuna mäletasin oma noorusest, et see oli miski, mis tõesti toimis, kuigi kahjuks olin ise liiga noor ja tähelepanematu, et oma kaalu ja head enesetunnet hoida. Nüüd olen alates novembri algusest maha võtnud umbes 8 kilo, ehk siis umbes 4 ja pool kuud on selleks aega kulunud. Vahepeal olin aga kuu aega haige, kuna mul oli varbaluumurd ning ei saanud üldse liikuda ning kaal seisis paigal. Ma olen nii õnnelik! Kui ma peeglisse vaatan, ei pea ma enam midagi ei enda ega teiste eest peitma! Ma ei pea muretsema, kui suur on mu tagumik, ma ei pea endale liibuvaid pluusesid keelama. Mu elukaaslane on mind alati armastanud ja pidanud mind ilusaks ka siis kui ma seda enda meelest ei olnud, aga nüüd teeb ta nii palju komplimente, et ma ei suuda neid ära kuulata! Tean, et võrreldes teiste suurepäraste figuurisõpradega, olen kaotanud päris vähe kilosid. Aga nagu ütles mulle üks mu hea sõbranna: inimesed ongi erinevad! Ei olekski ju loogiline, kui ma kaotaksin 20 kilo, siis polekski minust midagi järgi! 11% oma kehakaalust kaotada olekski õigem öelda ja selle üle uhke olla! Tõttöelda esindan ma sellist naist (ja naised, sellise perioodi läbivad pea kõik meist!), kellel on veidi kaalu, mida langetada või mõni riidenumber, mille poole pürgida, aga me ei tea kuidas seda teda. Liigseid kilosid polegi palju, aga lihtsalt seda enam tekib selline passiivne olek, et nagu midagi liiga palju polegi ja on minust hullemaidki. Mõned naised oskavad sellises olekus olla, aga paljudel läheb sellisest staadiumist asi hullemaks. Paarist kilost saab 5 ja seejärel 10 jne. Tuleb olla enda vastu aus ja isegi kui kaotada on vähe, võtta end juba praegu käsile, sest mõne aja pärast võib asi olla palju hullem! Kõige tähtsam asi kogu teekonna juures on jääda endaga sõbraks. Mitu dieeti on meil läinud luhta selle tõttu, et me oleme end piiranud, söönud ainult riisi, joonud ainult keefiri? Ja end pärast kihva läinud dieeti süüdistanud ja olnud veel enam masenduses? Päevad ei olegi vennad, aga kui käia igal nädalal grupis ja pidada kinni põhilistest reeglitest, siis on elu imeline ja seda on olnud kogu see teekond, mida mul on veel natukene käia jäänud! Mul on olnud päevi, kui olen söönud palju kooke, terve paki komme, joonud veini... aga ma olen enda sõber ja annan selle endale andeks. Ma ei tunne end selle pärast halvasti ega jäta oma sihtmärki selle tõttu saavutamata, sest selline elu ju ongi! Mõnel päeval lihtsalt on suuremad isud ja sellega tuleb harjuda, mitte end süüdistada.Tean, et minule ei sobiks erinevad toitumiskavad ja suur trennikoormus. Kõige tähtsam tegelikult on ju leida endale elustiil, mida suudaksid jätkata elu lõpuni. Kas ma suudaksin kunagi pere ja täiskohaga töö kõrvalt kindlat toitumiskava jälgida ja 3-4 korda nädalas trenni teha? Vaevalt! Aga ma suudaksin toituda MITMEKÜLGSELT, teha iga prae kõrvale suur hunnik maitsvaid salateid, käia vahel ujumas, iga päev süüa erinevaid toite, proovida uusi maitseid, süüa kõike mida ma soovin. See on ju imelihtne ja täpselt selline eluviis, mis käib minuga terve elu kaasas ja on täpselt see, mida senini olen teinud! Arge keelake endale midagi! Uskuge endasse! Sööge kõike mida te soovite! Olge õnnelikud! Ja tulemused on juba peagi kohal, varsti ei tunne te end enam äragi! J

Teie ustav figuurisõber ja maailma õnnelikum inimene – Jane Tõevere

 

Nimi: Lilian Palu 

Vanus: 35
Pikkus: 174 cm
Stardikaal: 118 kg
Praegune kaal: 70 kg
Maha võetud kilod: 48 kg


Mahavõtmisele kulunud aeg: 3 aastat
Mentor: Ilvi Pirson
Liitumine: 03.09.2014

Liliani salenemise lugu:

 

Liitusin Tartu Figuurisõprade grupiga 03.09.2014 ja minu mentoriks sai Ilvi Pirson. Liitudes kaalusin 84,5 kg, praegu kaalun 69 kg ja eesmärgiks olen seadnud kaaluda 68 kg.
 
Päriselt sai minu kaalulangetamise lugu alguse hoopis aastal 2012, kui kaalusin lausa 118 kg.Tõukeks sai hetk, kui käisin sõbranna sünnipäeval ja nägin vaeva, et hea välja näha, aga poest ei olnud midagi selga osta, sest riiete suurused said lihtsalt otsa (kandsin suurust 50).
 
Mäletan selgelt hetke ja enda emotsioone, kui sünnipäevalt koju tulin ­ olin ääretult kurb. Mõtlesin, et olen 30aastane ja kaalun 118 kilo ning tegelikult tahaks ikka 55aastasena ka veel elus olla, mitte diabeeti põdeda või muud haigust, mis nii suure kaalunumbriga inimesi tulevikus vaevama hakkab. Lisaks hakkas lastest kahju. Mul on kolm last ja ma ei jõudnud enam nendega koos õues mängida. See ei olnud lihtsalt normaalne! Hakkasin teadvustama, et tahaksin ikka väärikalt vananeda, mitte haigeks jääda... Olin enda jaoks valmis mõelnud, et kui ma nüüd kohe kaalulangetamisega algust ei tee ja niiöelda „otsapeale” ei saa, siis tuleb mul viimase võimalusena minna maovähendusoperatsioonile, see mõte hirmutas.
 
Eesmärk, mille esialgu seadsin, oli küll väike, aga täiesti reaalne ­ saada kaal 110 kg peale ja sealt edasi vaadata. Lisaks toitumise korrastamisele hakkasin kepikõndi tegema, sest see tundub sellise kaalunumbri juures ainsa mõistliku valikuna. Õppisingi alguses, et eesmärgid ei tohi olla ulmelised ja nii kilod vaikselt minema hakkasid... Kui olin saavutanud 110 kg, siis järgmiseks eesmärgiks seadsin saavutada 100 kg. Tunnistan, et minu nii suur kehakaal tuli ikkagi lihtsalt ülesöömisest. Istusin kodus ja sõin ennast lihtsalt paksuks ja kuna enne esimese lapse sündi, 2008. aastal, tegelesin jõutõstmisega ning võistlesin raskekaalus +100 kilo, siis alateadlikult andis see ka ehk ajule signaali, et nii palju kaaluda ongi täitsa lubatud ja normaalne. Ja eks „minapilt” oli ka vildakas ­ ma lihtsalt ei näinud, kui suur ma tegelikult olin.
 
Nüüd tean, kui raske on sellises olukorras õige teeotsani jõuda, et „sees käiks üks klõks”, millest saab kõik alguse. Kuna olen ise nii suur olnud, siis mõistan, kui raske on kaalulangetamisega algust teha ja ma ei mõista kunagi kaalumurega inimesi hukka. Olgu allavõetud kilodeks 7 kg või 17 kg, ise peab kaalulangetamiseni jõudma ja endaga läbi saama. Praegu tunnen, et elus on kõik paigas ­ pere, töö ja hobi on olemas ja ma näen hea välja! On ju millest rõõmu tunda! Mingisugust imenippi kaalulangetamiseks ei ole, peale selle, et alustada tuleb tasa ja targu ning toitumise korrastamisega. Spordiga võib kaalu hoida, aga mitte keegi ei jõua nii palju trenni teha, kui palju ta jõuaks ära süüa! See on minu jaoks läbitud projekt, mille kohta võiks öelda: „nähtud ja tehtud“. Kõige lihtsam on jätta kilod taldrikule. Julgustan kõiki ohjadest haarama, kui oled seesmiselt valmis, siis saadab Sind ka edu!
 
Enda jaoks hindan saavutatut üle kõige sellepärast, et hirmutavat kaalu tagasitulekut ei ole, mida üldjuhul väga kardetakse, et võtad kaalus alla ja siis võtad juurde ning kaalud veelgi rohkem, kui enne kaalulangetamist.
 
Järelikult ma olen midagi Figuurisõprade toitumisest õppinud;)

 

 

Nimi: Karoliina Kiik

Vanus: 35
Pikkus: 172,5 cm
Stardikaal: 94,5 kg
Praegune kaal: 76,6 kg
Maha võetud kilod: 17.9 kg


Mahavõtmisele kulunud aeg: 1 aasta
Mentor: Kaja Torm
Liitumine: 12.03.2014

 

Karoliina salenemise lugu:

Olen juba väikesest saadik olnud natuke paksuke ja armastanud süüa kõike, mis kätte antakse. Mida aeg edasi, seda suuremaks ma paisusin ja raske oli ka riideid leida, kuna sellel ajal poodides ei olnud saada minule vajalikke suuruse, siis tuli lasta mulle eraldi õmmelda. Lapse puhul aga ei tehtud sellel ajal kaalust suurt numbrit ja kuna olin rõõmsameelne ja aktiivne, siis ei tundunud see ka probleem olevat. Koolis ka narrimisega probleeme ei olnud ja ise ennast samuti halvasti ei tundnud.Seega oli kõik hästi ja võisin rõõmuga edasi süüa, sest kõik mida pakuti maitses hästi ja ära ei põlanusd ma midagi, eriti muidugi magustoit, mis siiani väga meeldib. Mäletan, kui ühel suvel oli laulupidu ja oli vaja kõndida maha pikk rongkäik ca. 10km. See sai raskesk katsumuseks, sest ilm oli kuum ja raske villane rahavariideküüt oli kaalule lisaks päris painav. Võitslesin valisate villidega ja hõõruvate sukapükstega terve rongkäigu aja, aga püüdsin sellegipoolest naeratada ja rõõmsameelene olla, sest tuli ju see tee läbi käia ja endast parima anda. Kui lauluväljakule jõudsime , siis olid minu jalad nagu pakud ja veritsevad villid tegid ränka valu, see ei lähe mul iialgi meelest! Aga see katsumus ununes ja söök maitses endiselt hästi. Peagi asusin elama Tallinasse, kus astusin uude kooli. Kuna koolis oli palju tegemist, siis kaal natuke langes ja enesetunna läks paremaks, lisaks liitusin ka kaalujälgijatega, kuna otsustasin ennast käsile võtta. Suutsin langetada ca. 7-8 kg ja mingil põhjusel jäi see üritus katki. Aastad läsksid ja sain emaks, mis mõjus minu puhul kaalule hästi, sest peale sünnitust kaotasin isu puudumise tõttu taaskord ca. 8 kg, aga seegi tuli mingil hetkel tagsasi, sest loomulikult taastus ka söögiisu ja toidud maitsesid endisest veel paremini, sest minu organism nõudis ju kõik tagasi, sest midgai ei saanud ju kaotsi minna. Püüdsin siis edasi elada sellisena , nagu olin ja lootsin, et ehk ühel hetkel see ikka taaskord mahas läheb. Asusin taas õppima ja pikad öised õppimised ja näksimised lisasid kaalule mitmeid kilosid. Enesetunna oli halb, põlved valutasid , raske oli olla, aga midagi ette ka ei võtnud, sest  sellel hetkel tahtejõud vedas mind alt.Alles mõned aastad hiljem, kui uude kohta tööle sai mindud, tundus mulle ilusate ja saledate neiudega koos töötades  on see piir käes ja aitaba naljast! Proovisin uuesti alustada korrapäraste söömistega ja kergemate toitudega  ja oh imet, seda oli lausa lust vaadata, kuidas minu kaal langema hakkas . Töökaaslased kiitsid ja tunnustasid , ja nii mõnigi sai omale toredaid ja nippe, et tervislikumalt toituma hakata, seega oli teinud ka midagi teiste heaks. Aga kahjuks oli see taaskord ajutine , sest  kui 10 kg täis sain, siis miskipärast jäsi asi katki ja enam gruppi ei jõudnud.Toitusin küll edasi ikka tervislikult aga mitte enam nii korrapäraselt, kui varem ja kahjuks tulid ja mõned kilod tagasi. Elukaaslane ütles, et olen juba piisavalt ilus ja aitab nüüd küll. Olin hiljem ikka ise natuke enda peale pahane ,et pooleli jätsin ja lubasin, et võtan ennast uuesti kokku. Seoses kaalu langetamisega tulevad tihti meelde minu ema kriitilised ja musta huumoriga repliigid, sest meil on mõlemal selle kaaluga terve elu olnud vaja maadelda. „Oled vist seekord natuke jälle juurde võtnud“ , loomulikult ei mõelnud ta midagi paha, aga lihtsalt kukkus nii välja. Emale külla minnes oli tal ikka ja alati minu ja enda kaalu kohta midagi öelda, sest polnud me ju sellega kunagi kumbki rahul onud, aga midagi püsival ka ette ei suutnud võtta, kui siis ainult ajutiselt. Ema on mul alati hästi armastanud süüa teha ja ikka hoolitsend selle eest , et lastel alati ikka sööki võtta oleks, kui maale minnakse. Aga see selleks...Aastakese pärast tuli minu ellu uus armastus ja nagu kõik teavad, siis armumisega kaovad kilod nagu niuhti, sest isu ju ei ole ja elad õnnest ja armastusest. Tore oli see, kui 4 kilo oli läinud lausa 2 nädalaga ja elu oli nagu lill, aga kahjuks olid need peatselt tagasi, sest ega see söögiisu siis kuskile jäänud , ega kadunud ja keha nõudis ikka kõik kaotsi läinud kilod tagasi.See oli kurb! Võitlesin siis taaskord tagasi tulnud kilodega ja sisendasin endale , et küll need ikka ükskord minema lähevad. Eelmisel aastal saabus tõehetk, kui kaalule astudes oli ees 95 kg.  Viha oli suur, kui nägin, mis toimub ja otsustasin ennast nüüd lõplikult käsile võtta, maksku , mis maksab! Teadsin, et ega muud valikut pole, kui abi saan Figuurisõpradest, sest grupis käimine ja iganädalane kaalule astumine on need, mis minu puhul ikka toimivad. Peab ju keegi olema,kes mind iga nädal üle vaatab ja alati kiidab, nagu ikka ja alti on olnud, isegi kui on väike pluss tulnud. Võtsingi kätte ja läksin kohale, olin ise nii uhke, et selle ära tegin ja lubasin , et enne ei peatu, kui soovkaal käes, olgu või ükskõik, kui raske. Esimesed nädalad läks nagu lepase reega ja toitumine sai jälle paika. Olin uhke ja õnnelik, sest iga nädalaga kukkus kaal ja riided kapis hakkasid suureks jääma, vaat see oli imeline tunne! Toiduvalikutes ei muutnud muud, kui suurendasin  salati hulka ja kuna mulle on salat ja värsked köögiviljad alati maitsenud, siis polnud see suureks katsumuseks. Aga kuna magus ja koogid on minu lemmikud alati olnud, siis oli poes leti juures raske koogiga hüvast jätta, aga pidin seda siiski tegema ja sain hakkama ka. Kodus vaadati mind nagu õgardit ja ei usutud, et sellise portsuga alla võtan, endal oli ka natuke imlik, sest tõepoolest oli toidu kogus suur, kuigi enamus sellest oli värske köögivili, või salat. Nüüd aga räägivad mees ja tütar hoopis teist juttu, kui tulemust näevad ja ise samuti sama toitu söövad, mis mina, sest neilegi on see maisema hakanud. Püüan valmistada võimalikult erinevaid toite, aga miskipärast on ikka kujunenud välja omad lemmikud ja mul pidavat eriti hästi välja kukkuma supid ja seega olen suppide ekspert! Lisaks olen leidnud külmkapi sildistamise meetodi, mis tekitab eriti head motivatsiooni. Püüan neid pidevalt uuendada ja lisada midagi ergutavat. Hetkel on külmkapil tekst  „Ei taga olla paks ja inetu, vaid sale ja kaunis ja õnnelik“ ja see toimib !Naljaks on see, et ma ei oska olla ilma toitu kirja panemata, sest see on nagu hambapesu, või magama minek, ei pane seda enam isegi tähele, kui juba kõik kirjas on. Nagu keegi teine paneks, sest see tuleb juba nii loomulikult.Raske on ka olla ilma toidukaaluta, sest mulle meeldib, kui tean , et kogus on õige ja siis on süda rahul ja tuju hea. Nalja saab siis, kui lähen maale , sest muretsesin sinna samuti toidukaalu ja kui siis selle välja võtan saan emalt taaskord naljatades repliigi, et „oh sa oma kaaluga jälle, midagi sa ka kaalumata ei jäta“. Aga nii see on ja jääb, sest see on osa minu elust! Kiidan ennast iga päeva ja tänan oma keha, et ta on nii tubli olnud, sest see on kõige olulisem, et oleksid endaga iga päev rahul! Olen tänulik kõigile, kes minuga on selle tee kaasa käinud ja tänulik neile, kes on pidanud minu toidu kaalumisi kannatama, sest see on päris tüütav olnud, kuna mina oma kaaluga igal pool ju ees. Olen tänulik ka neile, kes on mind innustanud komplimentidega ja kiitnud , kui tubli ma ikka olen. Raske tee on peaaegu lõpule jõudnud ja ma olen selle üle ülimalt uhke ja õnnelik, sest olen tervem, ilusam ja enesekindlam, kui eales varem! Koogid on minu elus tagasi, kuigi kergemate ja väiksematena , kui enne, nii, et ei ole see saleda inimese elu midagi nii raske!

Nimi: Jana Gurtovaja

 Vanus: 41
 Pikkus: 156 cm
 Stardikaal: 91,1 kg
 Praegune kaal: 68,1 kg
 Maha võetud kilod: 23 kg


 Mahavõtmisele kulunud aeg: 1 aasta
 Mentor: Ljudmila Kosljajeva
 Liitumine: 023.2014

Jana salenemise lugu:

Nägin reklaami figuurisõpradest ja otsustasin liituda, kuna tervisega oli juba probleeme ja oli vaja välja selgitada kuidas toituda nii, et tervis paraneks ja kaal alaneks. Sellel teekonnal on mu lähedased ja sõbrad olnud väga toetavad ja positiivselt üllatunud, et puhtalt söögiga saab saavutada nii ilusa keha ja taastada hea tervise. Olen siiralt tänulik, et olen teid leidnud, armsad Figuurisõbrad! :)

 

 

 

OÜ Figuurisõbrad | Mustamäe tee 16; Tallinn 10617 | Tel. 619 1414 | skype: figuurisobrad | e-post: info@figuurisobrad.ee | kasutustingimused
Ole kursis meie uudistega ja tutvu toidupäevikuga 1 päev TASUTA

E-mail: