Minu lugu

Miks ei ole ma rahul oma eluga? Missugust elu endale tegelikult tahan? Mis meeldib, mis häirib mind minu elus? Mis teeb õnnelikuks? - just nende ja paljude teiste analoogsete küsimuste esitamisest ning probleemidele lahenduste otsimisest algas minu salenemise lugu 2006 a.

Tegelikult küll muutumise lugu, sest liigne kaal oli vaid üks paljudest teguritest, mis mind häirisid ja õnnetuks muutsid. Kirjutasin oma muutumise teest ja esimestest võitudest ka ajakirjas Tervis Pluss 2008. a novembri numbris (“Kuldkala iseendale“ , lk 52-55). Võrreldes 2006 aastaga on minu elustiil ja harjumused tänaseks kardinaalselt muutunud. Kõrvaltvaatajale on see täheldatav peamiselt vast just minu kehalise vormi paranemisena! Suurest vormitust massist on uuesti normaalsuurusega inimene saanud, kes kannab viis numbrit väiksemaid riideid! Aga normaliseerunud on tegelikult ka minu vererõhk, veresuhkru tase ning enesetunne!

 Edu aluseks on kolm sammast: 1) tervisesport ; 2) tervislik toitumine; 3) tasakaal ja kooskõla iseendas. Tervisesport Väheliikuvast ülekaalulisest tantsu- ja aeroobikavõhiklikust töönarkomaanist on tasapisi saanud liikumist ja rühmatreeninguid armastav inimene, kes vabadel hommikupoolikutel võib ka kell 6:00 üles tõusta, et jooksma, ujuma või uisutama minna. Kui tahtmine on suur, siis ei hoia mind tagasi ka tuisused ja vihmased ilmad - tuleb lihtsalt valida ilmale kohane riietus. No ja kui on vaja päeva jooksul või õhtul endasse elu sisse puhuda, siis spordiklubi külastus teeb seda alati! Oma kogemusest võin kinnitada, et pärast õhtust treeningut vähemalt paar tundi olen ma võimeline veel õhtul väga efektiivselt ka vaimset tööd tegema, füüsilisest rääkimata. Ja ei maksa karta, et spordiklubides vaid firmariideid kandvad viimase lihviga sätendavad „trendi-tibid“ käivad! Enamik on täiesti NORMAALSED inimesed :-)! Ja kõik nad ajavad seal üldjuhul sedasama asja, mida sinagi sooviksid teha – teevad (tervise)sporti :-)! Ja miks mitte siis seda koos teha! Tänaseks on spordipisik mind sedavõrd nakatanud, et huvitama on hakanud ka treeningute teooria ja tehnika. Minu suurim ja magusaim võit saabus aga alles üsna hiljuti - sain LesMills Bodybalance instruktori litsentsi omanikuks! Minu „edu“ tervisespordi teel tugineb paljuski sellel, et sattusin ühinema klubiga „Planetsport“ , kust algusest peale jagati asjatundlikku nõu ning superheade treeningute ja sooja kaasaelamise toel sain edukalt „oma asja“ ajada. Suur aitäh Martin, Gea, Ülle :-)!

Tervislik toitumine Võrreldes 2006 aastaga on toimunud suured muutused – söön vähemalt viis korda päevas varasema paari või veel hullem ühe hiigelsuure hilisõhtuse söögikorra asemel. Söön korraliku hommikueine, kerge lõunaoote, korraliku lõunasöögi, enne trenniminekut kerge eine ja pärast trenni kerge eine. Ja need söödavad kogused ei ole imetillukesed vaid rohelisest salatist ja porgandiviiludest koosnevad eined! Seal leidub lisaks köögiviljale nii teraviljatooteid, piimatooteid, mune, liha, kala, puuvilju kui ka näiteks täiendavalt lisatud toiduõli! Küsimus on lihtsalt selles, et tuleb süüa õigel ajal õiges koguses õiget toitu! Ka mõistlikus koguses ja koostisega maius on täiesti aktsepteeritav! Ja milliseid hõrgutavaid toite on võimalik tervislikke põhimõtteid järgides teha – mmmmmm!
Minust on saanud gurmaan! Ma armastan kodus süüa teha ja ise retsepte välja mõelda ning katsetada, aga meeldib ka sõpradega vahel koos väljas söömas käija – ja kindlasti mitte ei tähenda see seda, et peaksin oma tervisliku toitumise põhimõtetest loobuma! Tänu teadlikule toitumisele on nende aastatega muutunud mu maitsemeel – ma ei taha enam süüa praekartuleid, rasvast liha ega chipse, sest need lihtsalt ei maitse mulle enam! Minu „edu“ tervisliku toitumise teel tugineb peamiselt Kaalujälgijate ja hiljem Figuurisõprade rühmadest saadud teadmistel ja abil. Jah, teadsin ka enne nende liikumistega ühinemist paljutki tervislikust toitumisest ja selle põhimõtetest, aga sellest ei piisa! Hea on erinevaid teemasid ühiselt läbi arutada, mõelda koos riskide ja probleemide peale, mis ühel või teisel moel kaalulangetamisel ette tulevad. Sest eks on ju väga kerge sattuda suure edu puhul kaalulangusest eufooriasse ja liiga innukalt ning kiirelt tulemusi taga ajades oma tervisele liiga teha. Või langeda „piitspeenikeste“ ideaalide ohvriks ning hakata taga ajama tervisele ohtlikke üliväikeseid kaalunumbreid. Või tulemuste puudumisel või ajutiste tagasilöökide puhul käega lüüa..... Oli neid hetki ka minul! Ja toetavast rühmast ja rühmajuhist on sellistel juhtudel meeletult palju abi! Suur aitäh Figuurisõpradele ja minu toetavale, südamlikule ning delikaatsele rühmajuhile Liana Vahtrale!

Tasakaal ja kooskõla iseendas Minu tööelu on tasapisi muutumas selliseks nagu ma unistasin 2006 aastal! See omakorda on loonud olukorra, et jääb ka vaba aega oma hobide ja huvidega tegelemiseks ning sõpradega suhtlemiseks. Ja seda mitte tänu majanduskriisile, vaid ikka iseenda teadlikele valikutele. Tunnen, et saan uuesti tegeleda iseenda arendamisega, ma leian rohkem aega iseendale ja minu jaoks olulistele inimestele. Olen õppinud aktsepteerima iseenda „vigu“, mida muuta ei saa. Püüan otsida kõiges positiivset külge. Ka igal negatiivsel kogemusel on mingi positiivne aspekt, see tuleb lihtsalt üles leida. Ja neid vigu, mida muuta saab – neid püüan muuta! See kõik loob eeldused selleks, et saaksin lugupidavalt suhtuda iseendasse ja teistesse. Teha seda teistele, mida tahaksin, et teised teeksid mulle.

Suur aitäh kõigile sõpradele ja pöidlahoidjatele!