Minu lugu

Pärast laste sündi 2011. ja 2013. aastal tundsin end emalikus pehme polstriga kehas hästi. Tööellu naastes adusin aga, et mu keha võiks olla paremas füüsilises toonuses. Kehakaal, millele seni suurt tähelepanu ei olnud pööranud, oli tõusnud märkamatult elu rekordtasemele. Jaksu aga nappis. Figuurisõprade Kärdla grupiga liitudes teatasin mentor Merle Ranusele ninakalt, et mina liikuma ei hakka – kui olen kaalunumbri süües saavutanud, siis pean samal moel selle ka väiksemaks saama! Vaikimisi lootsin kaotada kümme kilogrammi kuue kuuga. Panin rõhku Figuurisõprade menüüle. Samas ei olnud ma kuigi usin punkte loendama. Arvatust aeglasem mahavõtt ajendas katsetama täiendavaid meetmeid. Kõigepealt proovisin ühe kuu jooksul rasvade ainevahetust toetavat toidulisandit. Seejärel püüdsin vähendada vööümbermõõdu sentimeetreid, treenides kaalulangetajale soovitusliku kava järgi sõudeergomeetril. Sentimeetrite kadudes tekkis tõeline eduelamus ja ka kaal hakkas langema tempokamalt. Õige pea tundsin end juba nii heas hoos, et liitusin kohaliku jooksugrupiga. Jooksuga tasakaalustan siiani elus ette tulevaid liialdamisi. Puhuti pean endale meelde tuletama vee joomise vajalikkust. Kui köögiviljade hulk toidus jääb napiks, annab keha sellest juba ise märku. Olen väga rahul, et toitun varasemast tervislikumalt ja mitmekesisemalt ning minu keha oli viimati nii heas vormis pool eluiga tagasi. Tunnen, et võin liigutada mägesid!