Minu lugu

lmselt on minu edulugu paljudele tuttava algusega. Ma pole kunagi väga sale olnud, julgelt võib öelda, et olen alati olnud ülekaaluline. Lohutasin end ikka, et olen jämedama kondiga tugev maatüdruk. Ega ma praegu pole ka modellimõõtu, aga see pole mu eesmärk kunagi olnud. Peale keskkooli lõpetamist võtsin omal käel samuti 20kg kaalust alla, aga kuna siis ma ei muutnud oma elustiili vaid pidasin dieeti ja selle tagajärjel tuli tagasi kõik ja rohkemgi veel. Peale kolme imetoreda lapse emaks saamist ei kadunud varasematele ülekilodele ka  rasedustega kogunenud kilod kahjuks kuhugi ja nii ma siis paratamatusega rõõmsalt leppisin, vähemalt paistis see teistele nii. Sisimas pole ma, aga kunagi endaga rahul olnud, peeglitest ja riidepoodidest käisin suure kaarega mööda. Õnneks on mu abikaasa, pere ja sõbrad mind vaatamata ümmargusele vormile ikka armastanud, aitäh teile!

Kaalulangetamine polnud tagantjärgi mõeldes mitte midagi keerulist, keerulisem oli selle rivi peale saamine. Võtsin enne Figuurisõpradega liitumist pikalt hoogu, ootasin seda kurikuulsat „plõksu“, mida pea igast eduloost lugeda võib. Septembri s 2012 see ka juhtus ning tänu väga toetavale ja mõistvale mentorile Ilvile sain ma hoo sisse. Kaal langes hoogsalt, ilma suurema pingutuseta. Loomulikult tuli ka minul libastumisi ette, aga ega see elustiili muutus ei toimugi ju üle öö. Olen alati armastanud köögis vaaritada ja küpsetada, nüüd pidid aga hõrgutised minu jaoks kergemaks muutuma, ent lastele on ju kasvamiseks toitudes ka rammusust tarvis. Mu ema on korduvalt mures olnud, et kas ma ikka midagi söön või joon ainult vett. Olen hakanud armastama köögivilju ja vee joomisest on saanud minu jaosk sama loomulik tegevus kui hingamisestki. Naudin kergemaid toite ja erinevaid maitseid.

Ema, ära muretse, söön kõike, mis mulle maitseb ning mulle hea ja kasulik on, muide mõnikord luban endale ikka kommi ka!