Minu lugu

Täna olen ma sellises konditsioonis, millises ma pole olnud aastaid. Vist 2005 viimati. Ülekaalulisus on olnud põhjustatud 1) isikliku sõiduauto omamisest aastast 2003, 2)kehalise kasvatuse õpetaja ameti järgselt (11 a) riigiametniku tööle asumisest, kus tänaseks olen tegutsenud 13 aastat, 3) kolmas laps sündis mul 39 aastaselt, ja selle tõiga taha oli mõnus pugeda. Keistrilõige oli peale kauba ja see andiski põhjust omas peas arvata, et kõht ei saagi sugui väike enam olla. Aga kui oli lõpuks selge, et mitte riided ei tõmbu pesus kokku ja et inimesed, kes minu käest küsisid retsidiivselt, et "kas sa saad jälle beebi, palju õnne!", ei tee seda mitte õelusest, saabus tõdemus, et tuleb midagi totaalselt ette võtta.

Sõbranna kutsel ühinesin figuurisõpradega. Olen alati teadnud,et ainus asi, mis kaalu puhul aitab, on figuurisõbrad või vanasti kaaljujälgijad. Praegu olen ca 5 kuu jooksul kaotanud pea 13 kilo ja olen sellega väga rahul, sest trend on pideva alaneva joonega ja mitte ainult kaal, vaid see kõige tähtsam- rasva% - alaneb jõudalt. Lemmikkostüüm, mille taasselgapanemist olen oodanud 5 aastat, selgus, on hoopistükkis natuke suureks jäänud ja püksid lotendavad väga ebaseksikalt! Nii et tuleb sammud seada õmbleja juurde. Teen nüüd hästi süüa, terve pere on õnnelik. Tahan saavutada sellise taseme, et mu KMI oleks normis, kõige ülemist piiri püüan! Oleksin sellega väga rahul! Ega siis küpses keskeas saa ollagi mingi silguniisk!

Olen FS gruppi toonud juba juurde mitmeid inimesi ja kogu oma töökollektiivi innustanud kaalu alandama- korraldasime isegi kaalu võistluse, mis lõppeb aprilli lõpus. Osakondade kaupa! Kõige toredam on see, et olen ametilt tervisedenduse spetsialist, kes peaks ju teadma kõike, mis tervisesse puutub. Teadlikkus ja tervisekäitumine ei ole paraku sünonüümid. Aga tervisedendaja peab olema ise kõige suuremaks eeskujuks.