Toiduainete Kataloog
Retseptid
Külmetuste ja gripihooaja soovitus - kiivi!
Praegu on aeg süüa kiivit.
Kuigi kehtib soovitus süüa 200-300 g puuvilju päevas vabal valikul, siis ähvardava A-gripi perioodil võiks kasutada ära kiivi head omadused. Kiivi sisaldab eriti palju A, B ja C vitamiini ning mineraalsoolasid. Mineraalsooladest on märkimisväärt magneesium ja kaalium, mis normaliseerivad ainevahetust ning aitavad organismi puhastada.
Ainult üks kiivi korvab päevase C-vitamiini vajaduse, kuna 100 g sisaldab 100-200 mg C-vitamiini. Kuid kiivil on peale selle veel Massey Ülikoolis läbiviidud uuringute põhjal hea omadus aidata kurguvalu ja ülemiste hingamisteede katarri puhul. Sellepärast Dr. Denise Hunter avaldab artikli (British Nutrition Journal, 2011), milles soovitatakse süüa kiivit regulaarselt, kuid külmetushaiguse korral soovitatakse 5-7 päeva jooksul 1-2 kiivit iga päev. See kergendab ja lühendab haiguse kulgu.
Kiivi kasulikud omadused soodustavad kahjulike rasvade põletamist organismis, mis aitab vältida tromboosi ning pikendab elu. Nii on Norras kuulus kiividieet, mis näeb ette 2-3 kiivi söömist päevas.
Kiivit ümbritseb tihe kest ja see väldib puuviljast veekadu ja säilitab seismisel mahlakuse. Rohkelt on kiivides erinevaid suhkruid - sahharoos, fruktoos ja glükoos. Viimastest on tingitud ka viljaliha tuntavalt magus maitsevarjund. Valke ja rasvu on kiivis kasinalt - alla grammi sajagrammise vilja kohta. Hinnata tasub kiivi suurt kiudainete sisaldust, millega ta ületab nii mitmeidki teisi vilju.
Kiivi vilju süüakse koos seemnetega. Eredavärviline, toitaineterikas ja omapärase maitsega kiivi kuulub olulise komponendina paljude puuviljasalatite koostisse. Eriti heaks peetakse 10 erineva kiivisordi hulgast kuldset kiivit.
Mai Maser,
FS peakonsultant
