LIIKUMINE JA SPORT

Harrasta liikumist

Näpunäited on koostatud Eesti sporditeadlaste ning Läti spordipedagoogika ja kehalise ettevalmistuse asjatundja, spordikooli direktori Andris Kudrisè nõuandeid arvestades.

• Igasugune kehaline tegevus nõuab vastavalt koormuse tugevusele lisaenergiat ning seega suureneb ka päevas vajaliku koguenergia hulk ehk päevane kaloraaž.
• Korrapärased treeningukoormused ühesuguse päevase toiduenergiaga (toidu hulk ja kalorsus) aitavad kehakaalu vähendada.
• Aktiivne kehaline tegevus ja liikumine tekitavad energiapuudujäägi, mis võimaldab vabamalt suhtuda toitumisse, kartmata kehakaalu suurenemist ja lihaste vähenemist.

Liikumine on kasulik

Igaüks peab valima sobivaima kehalise koormuse, mis kulutab energiat ja suurendab lihaste verevarustust. Liiga suur pingutus võib treenimata inimese tervist kahjustada, liiga väike aga ei aita kaalu langetada. Õigesti valitud kehaline koormus on kaalulangetaja tõhus abimees!

• Aeroobne koormus – sõna „aero” tähendab õhku, hapnikku; aeroobne aga protsessi, mis toimub hapniku osavõtul. Aeroobse koormuse korral jätkub hapnikku, ei esine hingeldamist ega teki liigset väsimust ning samal ajal kulutatakse rasvavarusid. Selline koormus on aeroobikas, kepikõnnil, kerges tempos ujumisel, jalgrattasõidul jm. Aeroobne töövõime on otseselt seotud tervisega. Mida väiksem on aeroobne töövõime, seda vähem suudetakse teha ka vaimset tööd.
• ?naeroobne koormus – see on hapnikuta, kuna hapnik on juba ära kulutatud. Tegutsemine on olnud kiire ja ülemäära pingutav ning peagi tekib hingeldus. Aeroobne ainevahetus ei suuda enam lihaste tööd kindlustada, kuna suhkrureservid on kasutatud ja tekib nälg, suureneb isu ning kaalulangemise asemel lisandub kehakaal. Neil, kes ei ole harjunud sportima, soodustavad episoodilised pingutused rasva ladestumist.

Kehaline koormus

Treeningu intensiivsuse võib jagada kolmeks:

• Väike koormus
  Igapäevane tegevus. Hea tervise, enesetunde ja kaalulangetamise nimel oleks iga päev vaja tavapärasele koormusele vähemalt 30 minutit lisaks liikuda. Mida rohkem harrastad väikese koormusega liikumist, seda parem. Pulsisagedus ei suurene üle 50 – 60% maksimaalsest.
• Keskmine ehk mõõdukas koormus
  Tegevused, mis parandavad südamelihase tööd, suurendavad ringleva vere hulka ja vere hulka lihastes. Sellega suureneb vastupidavus. Pulsisagedus ei ületa 60 – 70% maksimaalsest. Energiakulu on suurem.
• Suur koormus
  ?eroobne ainevahetus läheb anaeroobseks. Kulutatakse mitte rasvavarusid, vaid süsivesikuid, mis kutsuvad esile näljatunde ja suurendavad isu. Sellepärast suured koormused ei kiirenda kaalulangust.
  Sellise salenemiseviisiga tulevad hiljem suure tõenäosusega kaotatud kilod bumerangiefektina tagasi.