Toiduainete Kataloog
Retseptid
Fütoto- ehk taimsed toitained aitavad hoida sinu vere kolesteroolitaset normis
Fütotoitaineid ehk taimseid toitaineid leidub ainult taimedes ja seostatakse taimede endi kaitseomadustega, samuti värvuse, lõhna ja maitsega. Erinevad taimed võivad toota 10 000–80 000 fütotoitainet. Fütotoitained on bioaktiivsed komponendid, mis ei ole esmavajalikud toitained ja ei anna energiat, kuid mis omavad positiivset efekti tervisele.
Arvatakse, et portsjon köögivilju võib sisaldada üle 100 erineva fütotoitaine. Need töötavad sünergiliselt, mis tähendab, et nende koosefekt tervisele on suurem kui üksikute fütotoitainete efektide summa.
Kui fütotoitaineid saadakse ohtrasti rikastatud toidust või toidulisanditest, võib tekkida üledoseerimise oht, teadaolevas ja söödavas toidus sisalduvad fütotoitained ning nende kogused tervisele ohtlikud ei ole. Kindlasti tuleks eelistada fütotoitainete saamist looduslikest allikatest, mitte toidulisanditest, sest toidulisanditena on võimalik saada vaid väikest osa teadaolevatest fütotoitainetest ning need ei ole sama efektiivsed puu- ja köögiviljadest saaduga.
Fütotoitainete sisaldus sõltub viljast, selle kasvutingimustest, küpsusastmest jt teguritest. Et saada maksimaalset kasu puu- ja köögiviljades leiduvatest toitainetest ning fütotoitainetest, tuleb süüa erinevaid vilju.
Fütotoitainete alarühmi on erinevaid, neid eristatakse näiteks funktsioonide või allikate põhjal. Neid on osaliselt võimalik siduda ka värvusega või taimede värvusega, milles nad esinevad.
Fütotoitainete toimet organismile seostatakse peamiselt vähivastase ning südame-veresoonkonnahaigusi ennetava toimega, kuna nad aitavad toetada tervist. Epidemioloogilised uuringud tõestavad, et inimestel, kes tarbivad enam puu- ja köögivilju, on väiksem risk vähi ja südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks.
Headeks fütotoitainete allikatest on näiteks: spargelkapsas, lillkapsas, valge peakapsas, lehtköögiviljad, spinat, tomat, paprika, porgand, arbuus, tsitrusviljad, mango, papaia, punased viinamarjad ja sellest valmistatud mahl, õun, melon, pirn, sojaoad, oder, pruun riis, bataat, täisteranisu, mais, ingver, piparmünt, rosmariin, tüümian, küüslauk, oregano, basiilik, seller, sibul, petersell, punane vein, roheline tee.
Üheks fütotoitainete rühmaks on fütosteroolid.
Fütosteroolidele on omistatud vere kolestroolitaset alandavat toimet, kuna nad vähendavad kolesterooli imendumist ja suurendavad selle eraldamist organismist. Fütosteroole leidub enamikus taimedes, eriti aga roheliste ja kollaste köögiviljade seemnetes. Parimateks allikateks on mais, soja, nisu, taimsed õlid, pähklid, seesami-, kõrvitsa- ja päevalilleseemned.
Uuem Valencia Ülikooli teadlaste töögrupi, eesotsas Dr Antonio Hernandez-Mijaresèga uuring 2011.a. annab aga infot selle kohta, et fütosteroolid ei alanda kolesterooli taset metaboolse sündroomiga inimestel, st nendel, kellel juba on ”lipiidide triaad”, st. üldine vere lipiidide hulk suurem, suurenenud LDL (”halva” kolesterooli) tase ja HDL (”hea” kolesterooli) tase madal.
Küll aga aitavad taimsed toitained hoida inimestel kolesteroolitaset normis.
Kõrge kolesteroolitaseme korral võib olla tegemist seedesüsteemist kolesterooli vähese imendumisega. Kui see süsteem on häiritud, siis ainult taimsete toitude soovitavas koguses söömisega ei saa olukorda parandada.
Autorid aga kinnitavad, et kindlasti aitavad tervislikud eluviisid ja kehalise aktiivsuse suurendamine.
Allikas: (A. Hernández-Mijares, jt. Low intestinal cholesterol absorption is associated with a reduced efficacy of phytosterol esters as hypolipemic agents in patients with metabolic syndrome. Clinical Nutrition, 2011,03.00.).
