Toiduainete Kataloog
Retseptid
Grillida võid kõike
Värsket köögivilja marineeri nii:
Jaga õisikuteks 1 väike lill- ja spargelkapsas, lõika veerandikeks 4 punast sibulat ja suuremateks tükkideks 1 kollane, 1 punane ja 1 roheline paprika. Marinaadiks sega 2 sl õli, 100 ml palsamiäädikat, 1 tl küüslaugupulbrit, 2-3 sl hakitud peterselli, 2 tl suhkrut ja 1 tl soola.
Keeda lill- ja saprgelkapsasõisikuid umbes 5 minutit vees, millele on lisatud tilgake äädikat. Kalla sõelale ja ehmata külma veega, lase jahtuda. Pane koos teiste tükeldatud köögiviljaga kaanega kaussi, kalla peale marinaad ja lase üle öö külmkapis seista.
Grillima ei pea üksnes liha:
Grillimist ilma lihata ei oska paljud endale ette kujutada. Siiski on vorstikeste ja liha kõrval palju muudki maitsvat avastada. Kuidas oleks näiteks grillitud kala, aed- või puuviljadega?
Grillimiseks sobivad eriti hästi järgmised väherasvased kalaliigid:
räim, forell, lest, siig, vimb, koha, latikas, ahven ja krevetid. Sobib ka lõhe, mis on küll rasvasem, aga sisaldab südamesõbralikke omega-3 rasvhappeid.
Liha asemel võib grillida ka näiteks väherasvase sulatatud juustugatäidetud suvikõrvitsat, šampinjone või paprikat. Erinevate liha-, kala- ja köögiviljavarraste kokkupanekul võib fantaasiale anda vaba voli.
Seened, sibulad, paprika, suvikõrvits, baklažaan, tomat ja maisitõlvikud sobivad gillimiseks kas vardasse lükitult või alumiiiniumist alusel. Fooliumisse pakitult saab mõnusasti grillida porgandeid, punapeeti, samuti kartuleid.
Grillimise juures on kuumade lihapalade kõrval oluline ka ka kõik muu, mis sinna juurde kuulub: leib, sai, salatid, dipikastmed jne.Grillitava toidu juurde võib kastme valmistada ise. Siin tuleks aga silmas pidada, et hapukoore või majoneesiga valmistatud kastmed ei ole üldiselt figuurisõbralikud. Seevastu jogurtikaste on hea ja kerge valik.
Grillipeo krooniks võiks olla ka üks kuum dessert: grillitud puuvili, millele lisatud veidi mett või sidrunimahla –see on tõeline maitseelamus. Selleks sobivad väga hästi banaanid, õunad, nektariinid, aprikoosid, pirnid, ananass ja mango. Grillimiseks lõika puuviljadest lihtsalt seibid ja grilli niisama restil või fooliumis.
Pärast grillroa nautimist näksimiseks sobib köögiviljavaagen kergedipikastmega. Vaagnale aseta kangideks lõigatud kurk (ka hapukurk), paprika , porgand, seller, valge redis, tomatisektorid, lill- ja spargelkapsaõisikud jne.
Kasulikke näpunäiteid tervisliku grillroa valmistamiseks:
• Grilli eelistatult taist liha või kala. Lase grillitaval vähemalt
tund enne grillimist toasoojas seista.
• Ära grilli suitsuliha.
• Grillitavad palad peaksid olema ühesuguse paksusega, et need
ühtlaselt läbi küpseksid.
• Soovitav on enne küpsetamist marinaadis lihadel eemaldada liigne
marinaad majapidamispaberiga, sest niiskus aeglustab pruunistumist, kuna
liha hakkab aurustuvas niiskuses hauduma.
• Alguses tuleks liha pruunistada kõrgemas kuumuses ühelt küljelt ja
siis teiselt, et lihaboorid sulguksid. Liha võib pöörata grillil vaid
üks kord – jääb mahlasem.
• Liha pööramisel kasuta grilltange. Kahvliga torgatud aukudest jookseb
välja väärtuslik lihavedelik ja liha jääb kuivem.
• Et liha ei jääks varda või resti külge kinni, on soovitav neid üle
hõõruda küüslauguga või määrida toiduõliga.
• Linnuliha on valdavalt õrn liha, mistõttu küpseb üsna kiirelt ja
maitsestamisel tuleb olla ettevaatlik. Broileriliha jääb mahlasem kui
grillida nahaga ning see eemaldada pärast küpsetamist. Tänu kaitsvale
nahale jäävad mahlad paremini lihasse.
• Kuna kala on õrna lihaskoega, tuleb olla eriti ettevaatlik.
Väherasvast kala tuleb grillida koos nahaga keskmisel kuumusel ja kasutada
fooliumalust.
