Toiduainete Kataloog
Retseptid
Maitsev maasikas, kuid mitte ainult
Värsked maasikad sisaldavad suures koguses fenoole, mis on tugevaimad teadaolevad antioksüdandid. See kaitseb keharakke vabade radikaalide kahjustuse eest. Marjades leidub C- ja A-vitamiine ning samal ajal ka olulisi ained, nagu fosfor, raud, kaalium ja kaltsium, mis leevandavad kõrgvererõhust tingitud probleeme.
Maasikates on küllaltki palju ka suhkrut: 6-9 protsenti, mis peamiselt sõltub sordist ja sellestki, kui küpsed on marjad.
Valke on maasikates vähe, kõigest protsendi piires. Rasvu on veelgi vähem ja need on koondunud seemnetesse.
Maasikate maitset kujundavad suuresti orgaanilised happed (sidrun-, õun-, viin- ja salitsüülhape). Foolhapet on selles maitsvas marjas isegi rohkem kui vaarikates või viinamarjades. Kuigi viljad on pehmed, on nendes kiudaineid 1-3 protsenti.
Maasika suurest rauasisaldusest räägitakse lausa legende, mida on marjas umbes 10 protsendi jagu.
Lisaks rauale on maasikates kasulikke mikroelemente nagu vaske, koobaltit, mangaani, tsinki ja joodi. Seega korvab maasikate söömine mikroelementide vaegust igapäevases toidus ja joogivees.
Vitamiinidest sisalduvad maasikates A, B, E, K ja otse loomulikult ka C. Näiteks viiest keskmise suurusega maasikast saab sama palju C-vitamiini kui ühest suurest apelsinist.
Ettevaatlik tuleb olla vaid allergikutel, sest maasikad on ühed tuntumad allergeenid.
