Tee vahet isul ja näljal
Kas praegune uus olukord, suuremad kodused toidutagavarad ja pingeline aeg paneb sind pidevalt näksima ja sööma rohkem? Toit on seotud turvatunde, naudingu jt positiivsete emotsioonidega, mida hetkel napib. Kas oled märganud, et hakkad otsima head enesetunnet toidust?
„Ja” vastus järgmistele küsimustele iseloomustab emotsionaalset söömist:
- kas sööd rohkem siis kui oled sisemiselt pinges või stressis?
- kas sööd ka siis kui kõht on täis?
- kas sööd, et end paremini tunda?
- kas premeerid end toiduga?
- kas toit pakub sulle turvalisusetunnet?
- kas on tunne, et söögilaua taga võtab sinu üle võimust toit – sa ei suuda end kontrollida?
Emotsionaalsel söömisel ehk isudel ja näljal on erinevad avaldusmisvormid:
Isu: tekib järsku
Nälg: annab endast märku aegamööda
Isu: vajab kohest rahuldamist
Nälg: kannatab oodata
Isu: tekib kindlate lohutustoitude järgi, milleks on tavaliselt magus või/ja rasvane n šokolaad, saiake, pirukas, küpsis, kommid, pitsa, vorst jms, mitte köögiviljad.
Nälg: enamik toite tunduvad meelepärased – seda iseloomustab vanasõna: nälg on kõige parem kokk.
Isu: ei teki kõhus vaid peas
Nälg: korisev kõht ja õõnes tunne vms
Isu: ei kao ka siis kui kõht on täis
Nälg: nälg kaob kui kõht on täis
Isu: põhjustab süümepiinu, võimetustunnet, häbi
Nälg: ei tekita negatiivseid emotsioone
Kui tekib soov süüa, küsi endalt, kas see on nälg?
Toimiv nipp isu või nälja väljaselgitamiseks: joo klaas vett ja otsusta, et ei söö lähema 10 minuti jooksul. Tõeline nälg muutub veelgi tugevamaks Kui on tegemist isuga, siis see vaibub või jääb väiksemaks.
SOOVID TERVISLIKULT KAALUST ALLA VÕTTA?
ONLINE TOIDUPÄEVIK ON ABIKS! SISALDAB TUHANDEID TERVISLIKKE RETSEPTE, MIS SOBIVAD KOGU PERELE!