Toiduainete Kataloog
Retseptid
Kartul - alati austusväärne
Viimastel aastatel on Eestis vähenenud kohaliku kartuli kasvatamine ja söömine. Müügil on palju imporditud kartulit. Kodumaised sordid on tavaliselt tärkliserikkamad ja pehmemad, sisse tuuakse aga vähem keetmisel lagunevaid kõvemaid sorte, mida eelistavad suurköögid. Sellepärast kaupluses vaadake ja valige selle järgi, mida te süüa tahate teha!
Kartulit kardetakse tema tärklisesisalduse tõttu ja on levinud legend, et kartul teeb paksuks. Tasub teada, et 100 grammi kartulit annab umbes 70-75 kilokalorit energiat, samapalju riisi aga vägemalt 114 kilokalorit, maguskartul aga 118 kilokalorit. Energia annavad põhiliselt süsivesikud, valku on väga vähe ja rasv praktiliselt puudub.
Seega kartul on hea toit, kui seda süüa mõõdukas koguses. Paksukstegevad on kartuli kõrvale serveeritavad rasvased toidud, eriti praeliha ja kastmed.
Kartulit sööme tavaliselt rohkem kui 100 grammi korraga, sellepärast võib hinnata nii tema vitamiinide kui ka mineraalainetesisaldust päris heakas. Lugu tuleb pidada sellest, et kartuli koore all olevas kihis on märkimisväärses koguses vitamiine C, A ja B.gruppi ning mineraalainetest on hinnatav tema magneesiumi ja kaaliumisisaldus. 100 grammis koorega keedetud kartulis on kaaliumi 360 mg, mis moodustab 20% minimaalsest päevasest kaaliumivajadusest. Kartulis on vedeliku tasakaalu hoidmiseks eriti hea kaaliumi ja naatriumi vahekord. Kartuli magneesiumisisaldus on 20 mg, mis moodustab rohkem kui 14 % minimaalsest pävasest vajadusest, mis aitab närvide ja lihaste koostööd kindlustada, vältida jalakrampe, väsimust ja närvilisust.
Kuidas kartulit valmistada
- parim viis on keeta või küpsetada pestud kartul koos koorega.
- Kui koorida, siis eemaldage koor vahetult enne keema panemist ning hästi õhukeselt.
- mitte hoida kooritud kartuleid kaua vees, kuna siis vitamiinid lähevad vette
- keetke kartulid vähese veega ning panna keevasse vette. Külma vette keema pannes hävib pool C.vitamiinist ja ka mineraalained lahustuvad vette suuremal määral.
- Kasutage ära kartuli keeduvesi, kuna sellesse läheb nii palju väärtuslikke aineid
- keeduvee maitse parendamiseks lisage keeduveele ürte, mitte aga soola!
- Vältige roheliseks tõmbunud kartulite söömist, kuna see on valguse käes tekkinud
Pehme viljalihaga kartulid sobivad hästi küpsetamiseks, koorega ahjukartulite tegemiseks, ka hautatud toitude, gratäänide ja ahjuroogade koostisse.
Jahuse viljalihaga kartulid lagunevad küpsetamise ajal ja sobivad püreede ning suppide valmistamiseks. Nad imavad endasse õli ja ei sobi friikartulite tegemiseks.
Tihke viljalihaga kartul sobib eelkõige aurutamiseks, keetmiseks, salatitesse lõikumiseks ja pannil küpsetamiseks (erinevat tüüpi praekartulid).
SOOVID TERVISLIKULT KAALUST ALLA VÕTTA? ONLINE TOIDUPÄEVIK ON ABIKS!
VÕI TULE FIGUURISÕPRADE GRUPPI! GRUPPIDE AJAD LEIAD SIIT
