Toiduainete Kataloog
Retseptid
Toit ja emotsioonid
Hea mitmekülgne toit hoiab tuju ja töövõime hea. Kui aga söömise ja toiduvalikute osas on erinevaid päevi, on liialdamist ja on halbu valikuid ning ühel päeval otsustate hakata sööma tervislikult, siis mingi aeg toimib see hästi. Niipea kui aga tekib stress või on halb tuju, tõuseb kohe käsi haaratama lohutust pakkuvaid toite. Vaatamata headele plaanidele tekib just nagu nõiaring, millest ei õnnestu kuidagi läbi murda. Kuidas murda seda nõiaringi?
Söömine on meeldiv tegevus, mis tõstab tuju, pakub rahulolu ja õnnetunnet. Paraku aga mõni toit pakub heolutunnet pikemaks ajaks, mõni aga mitte. Erinevus on selles, et rasvarikkad ja magusad, kuid toitainetevaesed suupisted, nagu krõpsud, šokolaadid või küpsised annavad kohe kiiresti hea enesetunde. Kuid õige varsti selgub, et see on vaid mõneks ajaks ja peale viimast suutäit on tuju samasugune kui enne või isegi halvem. See ahvatleb uuesti sööma sama kraami. Kui aga toit on toitaineterikas ja maitsev oma mitmekülgsuses, kuid mitte magus, annab see hoopis pikemaks ajaks hea tunde ja täiskõhu. Selline ongi tervislik valik, mis peaks olema igal toidukorral, iga päev ja igal nädalal.
Pole midagi haruldast, kui pingelisel eluperioodil on lohutuseks ära süüa pakk krõpse. Oluline on endale meelde jätta, et see on üks hetk ja üks söögikord. See ei ole traagika, mis tühistaks kõik seniõpitud tervislikud toitumisharjumused. Sama kehtib ka nädalas ühekordselt salati või köögiviljaroa söömise kohta – ei sellest mõnest korrast muutu vööümbermõõt väiksemaks ega alane kehakaal. Võiks arendada sellist mõtteviisi, et vahetevahel võib vabalt süüa nn.lohutustoite, ei sobi aga ainult vahetevahel süüa aedvilju või täisteratooteid. Toiduvalikut tuleks objektiivselt ja positiivselt hinnata ning juhtida.
Söögikordade sagedus ja regulaarsus, mis seisneb hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ning vahepalaks puuvilja söömises hoiab hästi näljatunnet eemal ja kujuneb heaks harjumuseks. Raske on loobuda ahvatlevatest suupistetest, kui meeleolu on halb ning ka näljatunne kimbutab. Väär on arvata, et hommikusöögi söömine tekitab pärast kiiremini suurema näljatunde. Tuleb proovida ja hinnata, milline söök see oli. Kindlasti sõltuvad sinu tunded sellest, mida sa sõid. Võid kindel olla, et kaerahelbepuder või munaroog koos täisteraleivaga hoiab kõhu täis kuni lõunani.
Asjata on aga „süsivesikutehirm” ja nende vältimine iga hinna eest. Kes meist ei teaks müüti, et „suhkur teeb paksuks”! Loomulikult süsivesikud ei ole ainult suhkur, kõige rohkem on selles toidugrupis tärklist sisaldavaid toiduaineid!! Kui aga pingutada üle ja eelistada pidevalt madala süsivesikute sisaldusega menüüd, jääb energiat väheks ning me ei suuda hoida veresuhkru taset. See viib ajurakkude toitainetega varustamise nii alla, et väsimuse kõrval tekib tohutu magusaisu.
Tulemus on see, et haaratakse küpsis just siis kui tuju on halb. Samas aitab, kui süüa vähe tärklist sisaldavaid süsivesikuid nagu riis, pasta või kartul,
Kui toiduvalikus on lõuna- ja õhtusöögi ajal aeglaselt imenduvaid süsivesikuid (tärklist ja kiudaineid), piisavalt köögivilju, liha või taimseid valke jm, hoiab see näljatunde ära ning haarame vähem kaloririkaste suupistete järele. Näiteks võib valida hea tuju tekitamiseks suupisteks seleenirikkaid toitained, nagu parapähklid või täisteratooted, milledes on rohkesti B vitamiini.
Pingelistest olukordadest saab teadlikult väga hästi hoiduda ning hea toit on suurepärane stressi ennetamiseks. Toiduvalikuga saame anda ajule piisavalt toitaineid, mis toetavad emotsionaalset seisundit ja hoiavad õnnetunnet. Võimalik on õppida emotsionaalselt pingelisi olukordi juhtima ilma küpsisekarbi järele haaramiseta.
