Suurim ohuallikas, oksüdatiivne stress!
Oksüdatiivne stress tekib eluks hädavajaliku hapniku keha poolt halval ja puudulikul kasutamisel. Hapnikku on vaja kõigi keharakkude tööks alates hingamisest kuni seedimiseni ja jääkide väljutamiseni. Keha ei kasuta mitmel põhjusel jäägitult kogu hapnikku ära ja vabanevad hapniku osakesed, mida nimetatakse vabadeks radikaalideks.
Need vabad hapniku osakesed on üliaktiivsed ja võivad eluliste protsesside kiirendamise kõrval rünnata kõike - biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustada kahjustusi, eelisjärjekorras rünnata rasvu ehk lipiide. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni mis seob rakke omavahel, tulemuseks on kortsus nahk, jäigad liigesed, jne. Suur oht on ka see, et kui mõni rakk on kahjustunud, siis vabad radikaalid hakkavad just seda kohta ”pommitama”, mis võib viia vähi tekkele.
Mis soodustab vabade radikaalide tekkimist?
Soodustavad tegurid on suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, halvad toitumisharjumused ja mitte-täisväärtuslik toit. Samuti on seda keskkonna reostatus kemikaalide, raskmetallide (tina, elavhõbe, vask, plii jt ) ja kantserogeenidega ning ultraviolett- ja mikrolaineline kiirgus. Ka teatud ravimite ja antibiootikumide suured annused, traumad, põletikud, stress, külmetamine ning suur füüsiline koormus (ka sportimisel) põhjustavad liigset oksüdantide teket - neid nimetatakse ka oksüdatiivsed stressorid ning nende toimel võivad organismis välja kujuneda kestvad muutused, mis sageli aitavad kaasa haiguste tekkele.